
Kui välismaal elava eestlase käest küsida, millest ta puudust tunneb, siis ilmselt on üks esimesi vastuseid "eesti leivast". New Yorgis leiab musta rukkileiba küll, kuigi tihti on maitsel siiski mingi vale nüanss juures, või siis on leiva konsistents kuidagi švammitaoline. Üks võimalus on sõita Brighton Beachile vene poodidesse, kus müüakse erinevat sorti rukkileiba, nii ukraina, läti kui leedu päritolu. Tuleb lihtsalt erinevaid leibu proovida, et õige leida. Minul pole seni eriti näkanud ja iga kord pole aega nii kaugele sõita. Õnneks on ka lähemal võimalusi.
Union Square'i iganädalasel farmerite turul müüakse rukkileiba küll, aga mitte musta. Kui ma üks kord ühelt leivamüüjalt küsisin, kas nad musta rukkileiba ka teevad, siis sain vastuseks, et rukkileib ei ole kunagi must :)
Aga sealsamas Union Square'il on Whole Foods, kus müüakse isegi 3-4 sorti tumedat rukkileiba. Sealt ma leidsingi oma lemmiku, valmistajaks Amy's Bread. Selle leiva puhul sobib kõik, nii maitse kui konsistents. Kahjuks lõpetati mingil ajal selle müük nädalalõpul ja nädala sees ma Whole Foodsis ei käi. Seetõttu olen proovinud ka teisi müügilolevaid leibu. Whole Foodsi enda toode, orgaaniline pumpernickel rye (pildil) on ka täitsa maitsev, mis siis, et natuke švammi meenutab. Siis proovisin veel "When Pigs Fly" tumedat rukkileiba, see tundus natuke liiga magus. Igatahes valikuvõimalust on. Muide, nende leibade juures rõõmustab ka see, et nad on täiesti võimelised hallitama ja halvaks minema, mis annab lootust, et nad ei ole säilitusaineid täis. Nüüd on vaja veel kodune leivategu ka ära proovida.