kolmapäev, 7. veebruar 2007

Hiireke ründab

Täna sai töö juures jälle actionit. Meil on üks vaba töökoht ja olime just direktori kabinetis üht kandidaati intervjueerimas, kui järsku kostis kõrvalruumist kõrvulukustav kriiskamine. Küllap käisid kõigil peast läbi igasugu jubedad variandid. Tormasime siis kõik välja, ja mis selgus - ebastabiilsuse poolest tuntud naiskolleeg oli oma kabinetis pisikest hiirekest silmanud! Tema nõudmisel otsisid kaks nooremat meeskolleegi ruumi läbi, aga hiirekest ei õnnestunudki leida. Läks päris mitu tundi, enne kui naisterahvas jälle nõustus oma kabinetti sisenema. Mis mulje intervjueeritaval sellest kõigest jäi, pole teada.

Hiirtega on meil varemgi probleeme olnud. Tavaliselt nad ennast päeva ajal ei ilmuta, küll aga jätavad öösiti maha mitmesuguseid märke. Tõeliseks hitiks kujunes hiirte poolt pooleldi ära söödud Always, mis ühel kolleegil sahtlis oli vedelenud.

Minu kõige traumaatilisem kogemus hiirtega oli umbes 10 talve tagasi Eestis, kui hakkasin pika säärega (ja ilma lukuta) saapaid jalga tõmbama ja tundsin saapaninas midagi sooja ja pehmet. Ma pole sellest ajast saadik suutnud üle saada umbusaldusest pika säärega saabaste vastu.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Minu headel s6pradel oli hiireke nende maakodus sussi sisse pesa teinud ja sinna ka koolnud. Laste r66muks (ja ka kurvastuseks) korraldati hiirele koos sussiga uhked matused. Sussid ise olid sellised suured, karvased ja tiigrinaoga.

Annu ütles ...

heh, ma olen ka hiirerikkas asutuses töötanud (kontor, muide, mitte viljasalv). aegajalt oli siis kuulda, kuidas keegi kusagil kiljus, naistekollektiiv:)
kõige õudsem kogemus oli ilmselt ühel kolleegil, kes tualetis istudes avastas, et hiir uuris ta jalga ilmse kavatsusega seda mööda üles ronida.

Askeldaja ütles ...

Aafrikas elasid meil gekod majas ja neil oli ka meeldiv komme tualettruumis varitseda ja sobival hetkel sulle peale hüpata.

Aga huvitav, millal ja kuidas tekib see vastumeelsus pisikeste olendite vastu. Kui ma väike olin, siis elas mu Tartu vanaema köögis hiir ja ma mäletan, kuidas ma püüdsin teda juustutükiga enda juurde meelitada.