Suurem osa ameeriklasi armastab puhtust väga. Nende kapis seisab terve rida desinfitseerivaid vedelikke ja pulbreid, mida kangemad, seda uhkem. Telekas näidatakse ridamisi reklaame, milles hoolitsev ema käib lastel järel pihustiga, mis tapab 99,99% baktereid. Teksased ja ka käterätid lendavad pärast ühte kasutuskorda pessu. Ükski endast lugupidav ameeriklane ei mõista, kuidas saab suhu pista otse metsast korjatud mustikat (desinfitseerimata!). Avalikus vetsus on ka päris huvitav jälgida neid, kes osavalt kogu aeg paberitükiga manööverdavad, et käsi ei peaks puutuma ei veekraane ega ust.
Samas aga on tänavad täis vormiriides meditsiinitöötajaid. Üks kord tuli Pirjoga jutuks, et tallegi on see silma hakanud. Meie kandis on nimelt mitu haiglat ja seega suhteliselt suur arstide ja õdede kontsentratsioon. Ja nad kõik kappavad igasuguse ilmaga tänaval, valge kitli hõlmad lehvimas või siis helerohelises tuunikas ja pükstes. Tihti veel nimesilt ka rinnas, millet võib lugeda, millise ala spetsialistiga tegu on. Mina küll ei usu, et neile mitu komplekti antakse, üks haiglas kandmiseks ja teine tänavale. Jääb vaid üle loota, et kirurgid siiski enne operatsiooni riideid vahetavad... Samamoodi marsitakse igale poole haiglasse/polikliinikusse saabastes sisse. Ei mingeid kilesusse. Vähe sellest, kui arst palub lapsel läbivaatuslauale ronida, siis pole kombeks saapaid ära võtta! No ei saa lihtsalt aru sellest süsteemist.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar