Taksojuht nägi välja nagu tavaline sõbralik vanapapi, kes oleks võinud arvata, et tegemist on kuulsusega? Esimene asi, mida taksosse istudes märkasin, oli koopia taksojuhti tutvustavast ajaleheartiklist ja sünnipäevakaardid. Aga ega taksojuhtki kaua suud kinni hoidnud. Noh, kuidas läheb? naeratas ta laialt. Edasi saime teada, et tema nimi on Jack, aga hüütakse teda ‘Jack the Hack’ (hack on kõnekeeles taksojuhtide hüüdnimi). Siis teatas ta meile, et ta on New Yorgi vanim taksojuht, kes on üle 55 aasta siin taksot sõitnud, ja et ta tähistas just oma kaheksakümnendat sünnipäeva! Muuhulgas kutsus ta meid oma 90. sünnipäeva tähistamisele. Edasi saime teada, et tema südameasjaks on iga reisija naeratama panna, sest taksojuhitööd alustades pani ta tähele, et New Yorgis on liiga palju tõsiseid ja murelikke inimesi. Sellepärast kingib ta igale reisijale lilli – tõsi küll, paberil. Lillepilte on lapsepõlvest saadik joonistanud tema tütar, kes on praegu üle 40 aasta vana. Lisaks lillepildile sain ma endale ka märgi kirjaga “have a happy day”. Ilmselt tundus Jackile, et ma polnud ikka veel piisavalt lõbus, seetõttu andis ta mulle ka pastaka kirjaga “have a happy day” ja lapsele õhupalli sama tekstiga. Selle peale ei suuda küll keegi tõsiseks jääda!
Aga see pole veel kõik, Jackil on rohkesti lugusid reisijate kohta, kellle hulka on 55 aasta jooksul sattunud nii mõnigi kuulsus. Meile rääkis ta jutu Bill Gatesist, kes palju aastaid tagasi tema tütre pilti nähes pakkus talle tütre eest miljon dollarit. Loomulikult vastas Jack, et tal on Billist kahju, sest Billil on ainult miljonid (see oli enne seda, kui tal pere tekkis), aga Jackil on midagi palju väärtuslikumat – tema naine ja lapsed. Arvate, et see ongi kõik? Sugugi mitte, järgmisena teatas Jack, et ta on vabamüürlane ja esindab New Yorgis Idaho loozhi. Iga aasta juunis korraldab ta vabamüürlaste majas New Yorgis suure peo, ja järgmisele peole oleme me kogu perega oodatud. Kui nüüd kõrvale kalduda, siis tundub, et vabamüürlus esineb maailma erinevates nurkades väga erineval kujul. Siin on tegemist suhteliselt avaliku asjaga, mida Eestis ette ei kujuta. Ja kui ma seda lugu rääkisin Keeniast pärit tuttavale, siis oli tema esimene reaktsioon, et pähh, vabamüürlased on ju kõik satanistid.
Aga kas ma pingviini juba mainisin? Mängupingviin sõidab Jackiga kaasa loodusfotograaf Bruno Zehnderi mäletuseks, kes oli üks tema püsikliente.
Kardan, et edaspidi tunnen juba väikest pettumust, kui taksosõiduga seiklust ei kaasne…
Taksolugu nr. 1
Taksolugu nr. 2
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar