Eile õhtul olime me varakult riides ja kammitud, aga Murphy seaduste vastu ilmselt ei saa. Algas see sellest, et lapsehoidja pidi eile õhtul tulema kell viis. Kuna tavaliselt on tal kombeks tulla viis minutit varem, siis olime väga üllatunud, kui teda viis minutit pärast viit ikka kohal polnud. Helistasime ja selgus, et tema arvates olime me kokku leppinud, et ta tuleb poole kuueks. Õnneks elab ta kõrvalmajas, nii et varsti oli ta kohal. Otsustasime siis, et hüppame ruttu takso peale ja sõidame Grand Centralisse, et number 7 metrooga Flushingisse sõita. Paari minuti pärast tuligi takso, jõudsin juba mõelda, tore on, jõuame siiski õigeks ajaks, ja kujutage ette, ma olin vihast täiesti sinine, see jobu sõitis lihtsalt 34. tänavast JA 35. tänavast mööda. Ja kuigi me kohe kisa tõstsime, siis pole mitte midagi teha, kui sa juba sõidad mööda FDR drive'i põhja poole, siis ei saa sealt mingi nipiga maha enne kui kuskil 63. tänaval alles. Kui eelmistest juttudest on kellelegi mulje jäänud, et New Yorgi taksojuhid jagavad kõik naeratusi ja paberlilli, siis ei, see ei ole nii, pooled neist on just siia saabunud ja ei tea üldse, kuhu ja kuidas sõita, ja teine pool teab küll, kuhu sõita, aga ei viitsi sellega eriti pead vaevata ja sõidab sinna, kuhu juhtub. Ah ma ei või. Loomulikult jäime veel mitu korda autoderivi taha toppama, ja iga nurga peal oli punane tuli.
Igatahes jäime me 20 minutit hiljaks sellisele üritusele, kuhu mitte üldse hiljaks ei taha jääda, nimelt matusetseremooniale. Või ma ei teagi, kuidas nimetada sellist tseremooniat, kadunuke oli küll kohal, aga matmine/tuhastamine toimub hoopis teisel päeval. Nimelt juhtus selline kurb lugu, et mu sõbranna ema suri ära. Sõbranna vanemad kolisid siia Koreast, aga sõbranna ise on New Yorgis üles kasvanud ja korea keelt ei räägi. Kui me siis kohale jõudsime, oli terve saal täis ainult korealasi, välja arvatud sõbranna mees. Ja tseremoonia toimus kõik ainult korea keeles, kuigi mu sõbranna ja tema õde-vend sellest eriti aru ei saa.
Minu jaoks on see täiesti hämmastav, kuidas siin elab igasuguseid rahvusi nagu omaette maailmas. Näiteks need korealased, kelle vana-vanemad on kunagi siia saabunud, elavad mitmendat põlve kõik pundis koos, käivad Chinatownis kimchid ostmas, räägivad omavahel korea keeles ja suhtlevad ja abielluvad ainult korealastega. Sõbranna on mulle rääkinud, et need korealased suhtuvad temasse üsna negatiivselt, sest ta ei abiellunud korealasega ja ei räägi korralikult korea keelt. Tegelikult on mu sõbranna maailma toredaim ja lahkeim inimene, ma arvan, et tunduvalt toredam kui see ülejäänud punt kokku.
Igatahes räägiti pikad jutud maha ja lauldi korea keeles. Lõpuks võtsid kõik rivvi ja avaldasid järjekorras pereliikmetele kaastunnet, käesurumine ega embamine ilmselt pole kombeks, piirduti vaid jäiga kummardusega.
Puhka rahus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Selline omaette hoidmine ja rohkem oma kultuuri tunnistamine on vist yldse aasia immigrantidele omane. Siin on ka tohutus koguses igasuguseid aasia inimesi ja nemad tunduvad ka elavat nagu mingis oma suletud maailmas. Vadistavad tanaval oma keeles ja tunduvad suhtlevat pigem omavahel. Asi on lainud isegi nii kaugele, et kui kohtad kuskil paarikest kus mees on "valge" ja naine aasia paritolu, siis esimene m6te on, et kas tegu pole mitte mail order bride'iga, sest muidu naljalt selliseid segapaare ei kohta.
Aasia päritolu inimesi on vist lihtsalt kõige rohkem ja nad torkavad silma, siin on muid selliseid omaette gruppe ka, näiteks venelaste kogukond Brighton Beachil, aga ka mehhiklased ja puertoriiklased.
Hmm, FDR drive'lt saab maha ka ÜRO juures 42 tänaval...
Hahaa, luarvik, lugesin su kommentaari alles praegu :)
42. tänaval saab maha ainult siis, kui oled ülemisel tasandil, aga meie olime alumisel :)
Postita kommentaar