Üritused, üritused

Jõulud peaksid ometi olema selline rahulik aeg, põletad pereringis küünlakest ja vaatad, kuidas lumehelbeke laskub, tasa, tasa, aknale. Hoolimata sellest, et me suurt kingimöllu ei korralda, on jõulustress ilmselt minuni jõudnud, sest täna soovisin ma pangast lahkudes pangatädile ‘have a nice weekend’ ja alles hiljem jõudis mulle kohale, et täna on ju kõigest teisipäev ja nädalalõpust pole veel lõhnagi. Küll aga oli meil täna järjekordne üritus, nimelt töö juures jõulupidu. Algas see väga vaikselt, edasi läks isegi tantsuks, ja siis jäid mõned väga purju ja hakkasid valjuhäälselt vaidlema, kes rohkem tööd teeb. Siinkohal tuleks mainida, et vähemalt meie rahvusvahelise kollektiivi põhjal ei saa küll väita, et eestlased teistest rohkem jooksid. See oli detsembrikuu jooksul juba mitmes üritus, nimelt lahkus meie kollektiivist kaks inimest mujale tööle ja sellega seoses õnnestus mul osaleda vähemalt viiel (!) lahkumisüritusel. Mehel oli töökoha jõulupidu juba 1. detsembril, homme tuleb jõulupidu meie kortermaja rahvale, siis lapse koolis koori esinemine, näidend, pidu klassi lastevanematele (muidugi kõik erinevatel päevadel). Eks jaanuaris tuleb üks puhkus ette võtta, et rahulikust jõuluajast taastuda.