esmaspäev, 29. märts 2010

Saladus

Meil on teatavasti ülirangelt koeravaba maja ja ka majade-esisele plazale koeri ei lubata. Pirjo kunagi kirjutas sellest, kuidas sõbrad neil külas käies koera kotis sisse smugeldasid. Ja üks kord oleksin ma plazale sõitvalt eskalaatorilt peaaegu alla lennanud, kui valvur selle järsult peatas, sest keegi koeraga tädi julges eskalaatorile astuda.

Aga nüüd kostab meie kõrvalkorterist juba nädal aega õhtuti vägagi selgelt haukumist ja klähvimist. Kuna visuaalse vaatluse põhjal tundub, et naaberkorteris elavad korea tudengid, siis jääb muidugi alati võimalus, et tegemist on mõne peene elektroonilise lemmikloomaga...

Muide, sellist varianti pole ma Eestis veel kohanud, aga siin töötasin koos ühe tüdrukuga, kes pidas väikest valget koera nagu toakassi, nii et loom kuude kaupa õues ei käinud.

Kommentaare ei ole: