New Yorgis on viimased paar nädalat olnud võimalik vaadata dokumentaalfilmi Eesti laulvast revolutsioonist. Filmi näitamist pikendati kaks korda, kuna see osutus ootamatult populaarseks. Homme ja teisipäeval kell 12 saab filmi veel näha East Village'is 2. avenüü ja 12. tänava nurgal. Kui me käisime, siis oli täissaal (suhteliselt väike, aga ikkagi), kusjuures suur osa inimesi ei näinud välja nagu eestlased. Mõtlesin, et nii huvitav oleks teada, kes need inimesed on, miks nad seda filmi otsustasid vaadata, ja mida nad sellest arvasid. Aga hea film oli. Ise olin 20 aastat tagasi ju veel koolilaps ja selle ajaga läheb nii mõnigi asi meelest, praegu ju tundub Eesti iseseisvus nii enesestmõistetav. Mehele avaldas kõige rohkem muljet see, kuidas kõik toimus vägivallata. Laps tahtis teada, miks eestlased ameeriklasi B-52 pommitajatega appi ei kutsunud...
Neil, kes elavad USAs, aga mitte New Yorgis, on võimalik filmi kodulehel toetada filmi näitamist teie kodukohas.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Neeme Raua saates räägiti, kuidas ühel esimestest selle filmi seanssidest oli peale filmi vaatamist palutud saalis olevatel eestlastel käsi tõsta ja publiku hulgas olnud kümmekond eestlast tegid seda. Rahvas plaksutas neile :)
Mul on hea meel, et see film on olemas.
Ma mõtlesin filmi lõpus, et nüüd võiks kõik eestlased koos laulda "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm..." Ise olen ma muidugi võlts-eestlane, sest ma ei pea üldse viisi.
Postita kommentaar