Euroopa puudutus Teie kodus!

Täna oli keegi poola nimega tädi meie ukse alt oma koristusteenust reklaamiva visiitkaardi sisse lükanud. Seal oli kirjas oluline müügiargument, nimelt "European touch".

Olen ennegi kohanud suhtumist, justkui oleks Euroopa värk midagi eriti peent. Peened mööblisalongid reklaamivad euroopalikku sisekujundusteenust. Sõbrannale nähvati riidepoes teda pilguga ülevalt alla mõõtes: "we have European sizes!" (Ta ei saanudki aru, et kas tema aasia kere oli selle peene poe jaoks liiga lühike või mis)

Aga kahjuks, jah, see vägev müügiargument mulle ei mõjunud ja euroopa puudutust teen ise kodus edasi.

Saladus

Meil on teatavasti ülirangelt koeravaba maja ja ka majade-esisele plazale koeri ei lubata. Pirjo kunagi kirjutas sellest, kuidas sõbrad neil külas käies koera kotis sisse smugeldasid. Ja üks kord oleksin ma plazale sõitvalt eskalaatorilt peaaegu alla lennanud, kui valvur selle järsult peatas, sest keegi koeraga tädi julges eskalaatorile astuda.

Aga nüüd kostab meie kõrvalkorterist juba nädal aega õhtuti vägagi selgelt haukumist ja klähvimist. Kuna visuaalse vaatluse põhjal tundub, et naaberkorteris elavad korea tudengid, siis jääb muidugi alati võimalus, et tegemist on mõne peene elektroonilise lemmikloomaga...

Muide, sellist varianti pole ma Eestis veel kohanud, aga siin töötasin koos ühe tüdrukuga, kes pidas väikest valget koera nagu toakassi, nii et loom kuude kaupa õues ei käinud.

Osta või hooajapilet

Lindpere kangelasteod jätkuvad. Seekord õnnestus tal lüüa liiga avavärav. Ühtlasi võitis Red Bulls Chicago Fire 1-0.

Go Joel! Go Red Bulls!

Käisime täna vaatamas, kuidas õnnistati sisse uus Red Bull Arena. NY Red Bulls mängis Brasiilia klubi Santose vastu.

Mulle tuli täieliku üllatusena, et Red Bullsiga on hiljuti liitunud eestlane Joel Lindpere. Enamgi veel, Lindpere lõi selle mängu esimese värava! Ja mitte ainult selle mängu esimese värava, vaid ta läheb ajalukku sellega, et lõi esimese värava sellel uuel staadionil üldse.

p.s. ootamatult on saabunud suvi, 20 kraadi ja päikesepõletus. Ammuks see lumetorm meil oli...

Jätke võtmed väljapoole, kui te lahkute...

... ütleb laul, aga meil on viimasel ajal õnnestunud neid tervelt kaks korda sissepoole unustada. Kui võtta arvesse, et eelneva viie aasta jooksul ei juhtunud seda kordagi, siis on see üsnagi tähelepanuväärne.

Esimene kord oli laps just sõbra juures sleepover'il käinud. Selle ürituse nimi ei ole küll eriti tabav, sest tegemist on sellise üritusega, kus kamp lapsi tuleb kokku ja tegeleb öö otsa kõige muu kui magamisega. Selle tagajärjel tuli tal järgmisel päeval kodus väike uinak ette võtta. Mees läks samal ajal trenni ja unustas võtme koju. Kui ta tagasi jõudis, oli laps nii sügavalt magama jäänud, et ta ei reageerinud ei uksekellale, telefonile ega muule mürale. Oh, noorus on ikka ilus aeg, suudaks ma ka nii sügavalt magada... Seega pidi mees alla maintenance office'isse minema ja paluma neil uks avada. Ta oli juba päris mures, et mis lapsega juhtunud on.

Paar päeva hiljem oli laps kooli minnes võtme kuhugi taskusse unustanud ja pidi jällegi maintenance office'it külastama. Nagu ta pärast uhkelt teatas, küsiti temalt isikuttõendavat dokumenti ja lasti mingitele paberitele alla kirjutada.

Selle nalja eest kasseeritakse iga kord 50 dollarit, nii et 100 dollarit läind nagu niuhti...

Ooops...

Jalgpallivõistkonnas kogutakse raha treeneri kingituse jaoks. Saadab siis e-maili keegi Mary Smith*, et raha palume anda Terry Smithi* kätte. Kuna võistkonnas on poiss nimega John Smith*, siis mina tegin järelduse, et ju siis Terry on Johni isa ja nii ma ka ühele teisele vanemale ütlesin, kui ta uuris, et kes raha kogub. Tuli aga välja, et Terry on Johni ema ja Mary on ka Johni ema. Tänapäeva värk noh.

*nimed muudetud

Kuidas hoiduda seagripist

Teatavasti ennustatakse sügishooaja puhul seagripi elavnemist. Laps käis täna jalgpallitrennis hooaega avamas ja seal teatati neile, et enne/pärast mängu ei suruta enam vastasvõistkonna liikmetel kätt, vaid hoopis plaksutatakse üksteisest möödudes.